APT 2011

Nonii, olen ka lõpuks rohkem elus. Minu esimene õhtu möödus siin päris toredalt, õhtusöögi ajal suutsid väiksed sääsed minu jalgadega üks-null teha ja nüüd näevad need välja nagu leetrites lapsed tavaliselt. Esimesel ööl ei tahtnud uni ajavahe tõttu kuidagi tulla ja nii mängisin poole hommikuni netis sit’n go’sid. (Nüüd peale day 1B’d tundub, et kasutasin oma kaardijooksu nendes mängudes ära). Järgmine päev möödus suht uneledes, hommikusöök kell 10, siis käisin mina pediküüris, kus väike filipiinineiu uinutavat jalamassaazhi tegi. Kuna hotelli voodi on lihtsalt nii mõnus (must have those pillows), siis tuppa tagasi jõudes magasin u 16ni. Sel päeval oli väljas nii karm tuul, et basseini ääres tiksumisest sai ainult kõrvavalu ja otsustasime Mall of Asia üle vaadata... mis ma ikka oskan öelda, it’s HUGE! Käisime söömas ja hotelli tagasi jõudes olin mina nii plätu, et vajusin kell 21 voodisse ja enne järgmist hommikusööki sealt ei tõusnud. Vähemalt sai enamvähem välja magatud need magamata ööd, mis magistritöö kirjutamisel tekkisid.

Niisiis Day 1B algas kell 13 päeval ja niipea kui endale laua tõmbasin oli juba enesetunne halb 17-9 ... ei meeldi mulle ei number 7 ega ka 9. Veidral kombel jälitasidki need kaks numbrit mind terve päeva, peamiselt 9 koos 3 või 2. Omal kohal oli ka Q2 v 3 , mida ma ühe tunni jooksul üle kahe käe nägin. Minu laud oli esimesest tunnist alates eriti agressiivne. Blindidel 25-30 olid bettide suurused 1000-3000 ja mehed lammutasid korralikult. Esimesel levelil kaotasin sb Q3 kui limpasin floppi vaatama ja sealt vaatas vastu QJx, kuna vana tüüp oli piisavalt agressiivne olnud, siis callisin tema 1000 beti ära, järgmine kaart mingit abi ei toonud ja bet 3000 oli liiga suur, et 3 kickeriga callima hakata. Teine suur kaotus oli AQ, kus lauda 3AJ, checki peale tegin beti 600, mõtles veidi ja callis, turn 4, jällegi check, minult bet 1500 ja temalt call, river A, bet 3000 ja call, näitas A4, suht nukker 8000 jäi alles ja siis oli jälle täielik kaardisurm, mõningate kaartidega floppi vaatama minnes ei juhtunud muud kui chippe jäi vähemaks ja mingi hetk lihtsalt sundisin ennast tund aega järjest foldima.

Ja alles 4000.... päris tore. Siis jäin duubeldamise peale lootma, korra panin maha KJ kui all in moment tekkis ja tore, et tegin, sest minu tagant tuli kaks suurt stacki omavahel lammutama ja mina oma KJ oleks alla jäänud. Q8s tundus mingil hetkel hea käsi all in lükata, big stack callis mu ära AK ja kui mitte ühtegi minu mastikaarti ei tulnud tundus asi suht lootusetu kuni riverini, kus vastu vaatas 8, sealt siis esimene duubel. Mitu korda varastasin oma all-inidega blinde. Järgmine all-in J9s ja kohe flopi 789, turn 10, river 6. Can’t complain. Selleks hetkeks oli stack 14000, enne päeva viimast kätt lükkasin 1500 tõste peale 66 korra veel all-in, mida shot-stack õnneks ei callinud, palus vaid et näitaksin talle, millega lükkasin. Päeva lõpuks siis 16250, eks näis mis täna saab! Fingers crossed!

Tsau!

No tsau Filipiinid!

SOE SOE SOE SOE SOE! 27 kraadi.... õhtul... !!!!


Lõpuks ometi kohal… Lennureis oli üllatavalt mõnus, hõivasin terve neljase rea ja sain mõnusalt 8 tundi magada, not bad at all. Hong Kongi lennujaama jõudes oli küll selline tunne nagu oleks koju jõudnud, mingid teatud lõhnad ja asjad ikka tuletavad hetkega meelde seal elatud kuid ja mul oli nii hea meel, et seda kirjeldada on vist võimatu. Järgmise lennuni oli paar tundi aega ja mina unustasin ennast lennujaama raamatupoodi. Mul on tõeliselt kahju, et sellist valikut inglise keelset kirjandust meie kohalikes raamatupoodides saada pole. Pika sirvimise tulemusena lahkusin poest raamatuga The Portable Nietzsche... nii palju kui ma lugeda olen jõudnud, siis i like, yes!

Manila lend möödus ka muretult ja immigratsiooni boxis uuris noor tolliametnik pikalt, et kust ma ikka pärit olen, kuidas eesti keeles tere on, mida ma siin ikka tegema hakkan ja saades vastuse, et pokkerit hakkan mängima, ei suutnud ta ära imestada (see reaktsioon on muidugi tavaline).



Hotell on meil superluks, ootan juba homset päeva, et basseini äärde peesitama minna. Minu suureks rõõmuks jõudis Bangkokist kohale ka minu parim sõber Arte, kellega hotelli restoranis ühe korraliku õhtusöögi tegime (kiitused restorani kokale, söök oli võrratu) ja veidi hotelli ümbruses ringi vaatasime.

Kasiinosse piilusime korra ka... tegemist on vist suurima kasiinoga, kus mina käinud olen. Katsun homme pildimaterjali ka juurde saada. Homme algab APT day 1A, meie alustame mängimist 1B päeval, ehk neljapäeval. Olen hetkel veel kahevahel, kas mängida homset naisteturniiri või mitte. Algab kell 4, eks ma annan teada.... vaatame, mis ilm on;)

Tshõu!

Eesti Meistrivõistlused pokkeris

Eelmisel reedel algasid Olympic-Casinos üheksandad Eesti Meistrivõistlused pokkeris. Esimeseks turniiriks oli võistkondlik Texas No Limit Hold’Em, mis oli paljude mängijate jaoks pigem avapidu ja lihtsalt fun. Oma tiitlit oli kaitsma tulnud All-Linn mitme võistkonnaga ja nende mängijad osutusid ka kõige lõbusamaks ja aktiivsemaks. Mingil hetkel nägin Lauri Meidlat juba kolmanda hot shotte täis kandikuga Henri Käsperi poole jalutamas ja võin öelda, et see ei jäänud kindlasti ka viimaseks. Nalja ja naeru jagus kauaks.

Mina oma soorituse üle uhke olla ei saa, ässade foldimist peab veel õppima. Komistasin kuningate kolmiku otsa ja tunnistan ausalt et ei osanud peale floppi (xKx) panustamise järgi otsustada, et vastasel on käes KK, panin ta pigem AK või KQ peale. Selle käega kaotasin suure osa oma stäkist, mis tähendas seda, et 2000 stäkiga tuleb varem või hiljem all in nupud sisse lükata. Pikalt ei olnud kaarti, millega seda teha (73, 83 52 ei ole just päris see) ja kui nägin lõpuks AK, siis minu all in’i callis ära Heiki Laja KQ, floppi tuli küll K aga riverisse imes Heiki endale masti ilusti ja nii minu mäng mängitud oligi. Peale seda tegime veel Revo Kink’i õhutusel ühe 20EURise sisseostuga sit’n go ja seal oli täielik laualiider Revo ise, kes hittis nii et kui samamoodi läheks ka suurtel turniiridel, siis see oleks iga pokkerimängija unistus.

Laupäeval algas rahvaturniir ja H.O.R.S.E. ning meie olime Klambriga hoos videopäevikute tegemisega. Kõiki seni tehtud intekaid saab vaadata siit:

Videopäevik nr.1

Videopäevik nr.2

Videopäevik nr.3

Videopäevik nr.4

Pühapäevane naisteturniir oli mõnus. 40 naist ja tase oli oluliselt parem kui mõningatel välisturniiridel olnud on. Minu mäng oli üles ja alla, oli nii häid käsi kui ka häid bluffe aga maksin nii mõnedki korrad valusalt kinni potte nõrgemate kaartidega. Kiitused Liina Tuvile, kes on Svenza abiga oma mängustiili oluliselt paremaks lihvinud. Bubble’isse jäämine ei ole kindlasti rõõmustav aga sinna jõudmine on juba omaette saavutus. Ma olen kindel, et tulevikus võib Liinalt häid tulemusi oodata.

Esmaspäevase highrollerite turniiri jälgimine oli kogemus omaette. Plaanisin küll korra kasiinost läbi astuda, teha mõned intervjuud ja koju minna kuid meeste mängu jälgimine oli nii põnev, et koju sundisin ennast minema alles keskööl ja kui järgmisel hommikul poleks olnud vaja tööl olla, siis oleksin mängu ka lõpuni vaadanud. Peale sellise mängu jälgimist oli mul küll tunne, et ma ei tea pokkerist mitte midagi, vähemalt mitte 6max laudade mängust. Huvitav oli seista poiste taga, vaadata kaarte millega nad mängisid ja kuidas panustamine ja teineteise ülemängimine toimis. Õnnitlused Paavole, kes väga halvast seisust välja tuli ja võidu koju viis. Ikkagi valitsev Eesti Meister!:) See nimi käib temaga veel ka sel aastal.

Homme siis Main Event ... :)

Olympic Online Team Elite

Kõik on uus … jaanuarikuus! Uus aasta tõi mulle uue pokkerilepingu ja seekord on see siis Olympic Online’i Team Elite, mille alt mind tulevikus mängimas näeb. Eks ikka on natuke kurb ja harjumatu esialgu uue tiimiga ja uute inimestega koostööd teha aga seni on kõik väga positiivne olnud ja millegi üle nuriseda ei saa. Omalt poolt luban olla võimalikult tubli ja kindlasti pokkerimängu veel rohkem õppida ja harjutada harjutada harjutada.

Sel nädalavahetusel olid esimesed freerollid seoses Eesti Meistrivõistluste naiste evendiga. Laupäevast freerolli saabusin mängima perekond Klambrite koju, sest Elena pidas sünnipäeva. Tõeliselt tore külaline küll, tuleb ja istub oma arvutiga maha ja hakkab mängima võiks ju mõelda aga kui saabuda ikkagi pokkeriperekonna koju, siis mängima hakkas ka sünnipäevalapsJ

Tunnistan ausalt, et Olympic Online’is mängisin esimest korda. Olin küll varem endale softi tõmmanud ja korra proovinud aga mitte tõsiselt mänginud. Harjumatu oli küll, esimesed tund aega üritasin aru saada kuidas kõike endale mugavamaks ja arusaadavamaks muuta. Üpris kirju värk!:)

Minu suureks üllatuseks mängis laupäevast freerolli 104 inimest (tahaks loota, et need kõik olid ikka naised). Esimene koht sai EMV naisteka pileti ning 2-10 koht ja kesiganes minu välja võttis sai naisteturna satika pileti . Nii head kaardijooksu pole mul ammu olnud. Ilona kõrvalt naeris ja imestas kui mul jälle paarid käes olid ja SB suvaliste kaartidega callides flopist mõnusalt vajalikke kombinne hittisin. Õhtu üldnimetus olekski võinud olla pocketite õhtu. Mäng oli suht üles alla, short stackina all-in’i minnes mõtlesin igakord, et okei nüüd on läbi ja siis tuli duubel jne ning lõppkokkuvõttes jäin 12 kohale. Pühapäevane freeroll oli aga täielik kaardisurm. Näiteks ainsad paarid, mida sel õhtul nägin olid AA ja KK (laupäeval oli paare õhtu jooksul vähemalt 20) ning viimastega kaotasin üpris suure poti. Kokkuvõttes vist 70 koht... eks näis kuidas täna õhtul läheb.

Postitasin 3 vana postitust eelmisest blogist, et päris nullist ei alustaks...

Igastahes vähemalt kord nädalas ma siia miskit kirjutan... kohtumiseni!

Everything’s new in January! 2011 brought a new poker deal to my house and from now on I will be seen playing under Olympic Online Team Elite flag. At the beginning it’s of course a bit sad and strange to work with a new team of people but it has been really positive so far so I can’t complain. I promise to be as good as I can be and of course learn more and practice, practice, practice.

This weekend were the first freerolls for Estonian Poker Championships ladies event. On Saturday I arrived at my friends house to play the first freeroll. It was Elena’s b-day and if this would have been any other family, then me arriving with my own computer to play poker would have been weird but since they are poker maniacs also then it was quite normal, the b-day girl started playing also.

I must admit, I played in Olympic-Online for the first time. I had downloaded the soft before a long time a go and I had tried but not seriously played any tournament there. It took time to get used to the soft and the poker room itself. Quite colorful!

I was quite surprised and impressed when I saw 104 people on the list (I really hope it was all women). The first place got a ticket to the Estonian Championship ladies event and the 2-10 place + whoever took me out got a ticket to ladies event satellite. I haven’t had such good cards to play with for a long time. I can seriously call it a night of pairs because they kept coming and coming + I called with random cards from SB and the flop almost always came exactly what I needed. All in all I was 12^th. The Sundays freeroll was a total disaster. I only saw two pairs AA and KK and lost big with the last one. We’ll see how it goes tonight.

I posted 3 blogs from my old blog so i wouldn't start from 0:)

I promise to blog at least once a week so…. See you!

EPT 2010

Postitus 2010 aasta augustist!

Eelmisel kolmapäeval sai Tallinnas alguse EPT (Euroopa pokkeriturnee) 7. hooaeg. Kuna selline suur pokkerievent ei satu koduõuele just tihti, siis üritasin seda nii palju jälgida kui päevastest ja õhtustest tegemistest aega üle jäi ja vähegi võimalik oli. Mõned korrad käisin kohapeal main eventi jälgimas ning loomulikult oli mu i-phone’is koguaeg avatud pokernews.ee live ülekande lehekülg, et eestlaste tegemistel silma peal hoida. Suurimad õnnitlused Vallo Maidlale, Rikard Relanderile ja Martin Saarele main evendil rahadesse jõudmise puhul ja Ilonale naisteturniiri 2. koha puhul.

EPT mängijate pidu toimus reedel ja minu silmis jäi päris palju alla Unibet Openi mängijate pidudele aga lõbus oli siiski. Kuna olin lubanud Pokernews.com’is töötavale Chrisile, et Tallinnas viin nad välja, siis pidasin oma lubadust ja haarasin Chrisi kaasa kui BonBonist lahkusime. Kuna ma pole terve suve klubides käinud (v.a oma sünnipäev, mis toimus klubis ning Sugari terrass Pärnus, mis on niisama mõnus koht õhtuseks ajaveetmiseks suvepealinnas), siis peab tunnistama, et täitsa tore oli. Käisime Hollywoodis ja tänu oma täiesti hulludele sõpradele suutsime Chrisi meelt ikka päris korralikult lahutada...

Laupäevaõhtune plaan nägi ette õhtusööki minu arust kõige mõnusamas Tallinna sushikohas Silk koos Pokernews.com kogu teletiimiga. Kuna keegi polnud päris kindel kui kaua mängitakse main eventi laupäeval, siis esialgne kokkulepe oli kell 21... see muutus jooksvalt 21:30ks ja siis juba 21:45. Õhtusöök oli fun ja pean tunnistama, et kuulates nende jutte erinevatest pokkerireisidest, kuhu pokernewsi ülekanded neid viivad, siis tegi ikka kadedaks küll. Õhtu lõpetasime Tallinna parimas klubis Privé ja järgmisel päeval kuulsin neilt vaid kiidusõnu. Kõik olid rahul ja kui nemad olid rahul, olin ka mina rahul.

Pühapäeva hommikul osutus ärkamine seetõttu ka oluliselt raskemaks kui tavaliselt. Kell 11 turniiriga alustada on ikka väga raske ja veider. Pole harjunud pokkerit nii vara mängima. EPT naisteturniir algas mul esialgu hästi, mitu edukat kätt ja agressiivne mäng tõid mitu head pot’i. Mingil hetkel tegin aga vea, sest suurest hasardist ei märganud, et vastasel võib rida koos olla ja nii jäin ka üpris suurest hulgast nööpidest ilma. Pole hullu. Natuke on juba live-turniire mängitud ja nagu Laur kõrvalt meelde tuletas, siis ka näinud, et väikse stackiga võib uuesti tuhast tõusta. 3 tundi oli minu mäng suht nigel, kaart ei jooksnud ja bluffima polnud mõtet hakata, sest naistelaudades mängides olen aru saanud, et enamjaolt on kellelgi siiski käes reaalne kaart. Ma ei jõudnudki kokku lugeda mitu korda ma nägin kaarte 72 ja 83, liiga palju.

Aga siiski siiski, mingil hetkel pidi ka minu õnn pöörduma ja häid kaarte hakkas tulema igal positsioonil. Kahjuks pidin Kairiti all-in’i ära callima, sest patt oleks olnud KK maha panna. Temal oli 99 ja nii see läks. Ja siis läks ka minu luckbox tööle, sest pidevalt olid käes suured paarid, suited kõrged kaardid, hittisin väikeste suited connectoritega jne. Päris tore. Kui turniiri alguses oli mul korra BB käes AA ja kõik kuni minuni foldisid, mõtlesin et nojah sinna need ässad jäid, siis hiljem oli AA minu käes veel vähemalt kolmel korral (+ viimasel õnnetul korral), lisaks pidevalt KK.

Mingil hetkel oli minu 2000 stack muutunud 24000 ja tunne oli hea. Õhtuks oli koos ka finaallaud ja ütlemata mõnus tunne oli jälle nii kaugele jõuda. Kahjuks andsin üpris palju nööpe ära kui QK callisin Kairit Riimari all-in’i, mille üks itaallanna omakora ära callis... flop 4JK ja kuna mul polnud vähimatki soovi saada itaallanna veel pot’i, siis panustasin 3000 juurde ja läinud ta oligi. Kairit avas JA, turn tuli 10 ja river tõi talle Q rea... no okei, vähemalt läks omadele.

Edasi hakkas mäng venima. Tagasi olid kaardid 72 ja kuna blindid olid juba nii suured (1200/600, ante 100), siis ei olnud siin midagi väga ka oodata. Stack hakkas vaikselt kokku kuivama ja ootasin kaarti, millega lükata. 5800 stack ja kaartideks AA... minu all-in’i callis ära Kadri, kes näitas QK, flop oli paljulubav 5J6 aga järgnev lihtsalt ajas naerma... runner runner ...ja mida me näeme, Kadril Q kolmik, mina out. Pokker on selline!:) Nagu ma ütlesin, siis kannatust mul veel jätkub ja hea et niigi hästi sel aastal läinud on. Nüüd vähemalt ka tagasihoidlik EPT kogemus juures!