It’s been a while vol.1

Ohhohoo pole ammu kirjutanud. Minu vabandused, olen totaalselt magistritöö ja tavatöö lainel olnud ja see blogi asi on jäänud kuidagi tagaplaanile. Küll aga olen ma siiski omajagu pokkerit üritanud selle aja sisse mahutada ja katsungi mingisuguse lühida kuid ülevaatliku kokkuvõtte siia riputada.

Kõigepealt lõbusat kuulamist ka... saime vahepeal naistega hakkama ühe toreda flop.fm naistepäeva erisaatega!

Niisiis – Bounty turniirid Olympicutes

Kolmest kahele võis tärni kirja panna. Norde Centrumis oli kaks lauda ja mõned väitsid, et laudades istusid regularid. Ma võin kohe öelda, et turbo re-buyd pole ilmselt minu teema, need pidevad all-inid ja insta add-on re-buyd korduvalt korduvalt korduvalt.... uuh... eiei.. igastahes veidi ma seal vastu pidasin ja tegin ka ühe re-buy aga “no means no”. Pargi oma läks ka üpris ruttu... re-buy turniire ei taha niipea uuesti mängida.

KEVADBLUFF

Kevadbluff oli sel korral teistsuguse struktuuriga ja ma nüüd ei olegi suutnud otsustada, kas see meeldis mulle rohkem või vähem kui eelmise aasta variant. Tiimikaaslased sain endale läbi Olympic Online’i aga kahjuks meie tiim edasi ei pääsenud. Enda mängu üle kurta ei saa, olen viimasel ajal oluliselt lahtisemalt üritanud mängida ja sealne nö kahe laua sit n go lõpetasin viiendana.

OOPS Live Aprill

Minu esimene OOPS... Samal ajal toimus Olympicu alumisel korrusel Flop.fm’i tore sünnipäev ja saal oli täis tuttavaid nägusid ning mängimine möödus päris lõbusalt. Esialgu ei tahtnud kaart kuidagi joosta ja üritasin rõõmsalt lahtisemat mängu teha, õnnestus. Kahjuks siiski finaallauda ei jõudnud, mäng lõppes kui alles oli jäänud vist 3 lauda.

Olympic-Open Championship –Terminaator

Selle turniiri puhul oli küll lauda istudes tunne, et nojah eino tore, sest osavõtjaid oli 21 ja minu lauas istusid Rikard Relander, Raigo Aasmaa, Heiti Riisberg. Otsustasin kohe alguses, et mängin kaarte, mille peale poisid mind kindlasti ei paneks, sest toredal kombel usuvad endiselt paljud, et kui naine mängib, siis ilmselt on seal AQ, AK vms kõrged kaardid. Tänu sellele sain mitu korda poti endale varastada, sest kui lauda oli tulnud kõrge kaart, siis arvati, et mul see kindlasti on ning kui lauas oli pudi, siis minu pudi hittis seda ka väga ilusti:) Finaallaua kooslus oli tore, paremal käel istus Raigo Aasmaa, vasakul Runnar Lindepuu, Paavo Korkka, Rikard Relander, Heiti Riisberg ... Viimane käsi oli mul aga halvasti ajastatud, ootasin pikka aega mingitki kaarti, mis mängiks ja kui Q väikse suited kickeriga otsa vaatas, siis otsustasin stacki all in lükata, Rikardil oli sama plaan oma väikse stackiga ja kui ma õigesti mäletan siis tal oli käes AK v AQ, mis loomulikult võitis. Kuna rahadesse sai 5 ja minu kohas jäi imeline nr 7, siis tunne peale mängu väga tore polnud.

AGA vähemalt tõestasin endale, et mänguoskus paraneb ja live’id lähevad aina paremaks...